Kokkuvõttes

See blogi sisaldab põhiliselt pilte ja isiklikke muljeid. Ajaloolisi jm fakte võib igaüks ise guugeldada. Kuna muljet ja pilti on piisavalt palju, reisi ajal netti eriti aga ei olnud ja aega ka väga mitte, seetõttu on siin ka vähe linke ja muud infot. Kui edaspidi aega on, ehk täiendan.

Miks selline pealkiri blogil - ehk keegi ei tea, vaatab siis juutuubi.

Itaalia on väga erinev. Suures enamuses iseloomustab Itaaliat räpakus, aga on ka ideaalselt ilusaid ja puhtaid kohti. Endiselt meeldib mulle Hispaania hoopis rohkem, seal on hoopis teine tunne ükskõik, olen ma siis saartel või mandril mere ääres või kasvõi pealinnas Madridis. Aga nagu juba ütlesin, on ka Itaalias ilusaid ja nauditavaid kohti. Eriliselt ebameeldiv on Napoli, nii oma tohutu rämpsuuputuse kui ka ülerahvastatuse ja hullu liikluse tõttu. Põrmugi poleks kahju, kui Vesuuv korra veel korralikult purskaks.

Eriliseks teeb Itaalia muidugi ajalooliste paikade küllus. Sügavaima mulje on jätnud Pompeij ja Herculaneum, ka Villa Adriana ja Rooma ajaloosümbolid. Vesuuv on ka ikka väga kõrge mägi. Ja muidugi imeilus-ülisinine Vahemeri ja tema saared - see on Itaalia parim osa :) Väga ilusad on ka mägede otsas olevad väikesed linnad, tõeliselt romantilised paigad super vaatega on just seal.

Meresõit on seal elu loomulik osa. Kuigi rahvast liigub seal tohututes massides, ei pasunda keegi Sorrento-Capri-Ischia-Procida-Napoli sillast. Meresõidukid ei ole aga just meeldivad - päikesetekke neil on vähe - kohalikel on päikesest üleküllus ja nad väldivad seda niipalju kui võimalik. Meie praamid siin on hoopis mõnusamad, ka need uued säästulootsikud, eriti aga vanad head Regula, Ofelia, St.Ola ei ole mitte mingiski mõttes kehvemad sealliikuvatest. Üks "meie laev" Scania sõidabki sealsamas Napoli ja Ischia vahet, vaata Napoli pilte 8.juulist. Üle Soome lahe liiguvad vist ka absoluutselt mitte kehvemad sõiduriistad, aga seal on ikkagi tegu juba palju pikema distantsiga ja ei ole mõtet võrrelda. Vahemeri oli ka kaunis sile, lained nagu olid, aga need polnud teravad ja vist ka mitte kõrged, korralikku lainet tekitasid vaid kiirlaevad. Oh oleks seal oma paat kaasas olnud .... paadirent oli Capril 70eur 2tundi.

Reisi ajal üritasin mitmeid erinevaid asju. Tahtsin kindlasti turistina ringi vaadata, otsida aardeid ja ostelda. Olgem aus - ükski neist kolmest eesmärgist ei saanud tehtud korralikult. Viga oli juba selles, et olin veidi valed jalatsid võtnud - mõelnud pigem sellele, et jalal poleks palav, kui sellele, et käimiseks on vaja paksu talda. Nii mu jalatallad kogu aeg tuld lõid ja ma ei jõudnud liikuda piisavalt. Aarete otsingu nurjas aga rohkem see, et vahepeal ei olnud netti ja varasemalt ei teinud piisavalt eeltööd (eeldades, et siiski ma vahepeal netti saan). Kui aga jalad olid piisavalt väsinud ja koti järgilohistamisest siiber, siis ka ostlemiseks ei olnud tuju. Kokkuvõttes ma arvan, et sinna saartele tahan ma tagasi koos kellegagi, kellel on olemas AUTOjuhiluba (rollerit sai seal vabalt rentida, aga ma arvan, et ilmselt ikkagi lubadega isikule). Arvasin, et jõuan need saared jala läbi käia - oleks jõudnud, kui oleks tegu olnud lauskmaaga - aga juba Capril sadamast linnajõudmine oli üsna kurnav. Üsna siiber sai treppidest ja ronimisest tegelikult.

Vesi oli väga tähtis. Vabalt jõin ära päevas 10l vett ja samas üldse vetsus ei käinud. Roomas on hea asi see, et joogivett saab tänaval kaevudest. Mujal seda väga ei olnud ja tuli poest osta. Kokkuvõttes läks seda ikka väga palju, sööki samas ei läinud peaaegu üldse.

Ja Capri saarele ei kaotanud ma midagi (rikutud turist). Kui üldse, siis võiks Ischiale paljugi kaotada ja sinna võiks jääda pikalt ankrusse. Ja selle blogi nimi oleks võinud olla hoopis .....

Ja üllatused Lufthansa aadressil jätkuvad - sain neilt katkise koti asemel uue :) Teinegi kord peaks katkise kotiga reisile minema ;) AITÄH!!!

Ok, kui meelde tuleb, kirjutan veel :)