Et tegu oli 13nda kuupäevaga ja mitte-reedega, siis võis see kaasa tuua igasugu jama. Ja kindlasti on selle kohta miski Murphy seadus, et a la kui miski võib untsu minna, siis ta kindlasti lähebki. Esimene asi, mis jonnima hakkas, oli GPS. Lihtsalt ei enam ühtki satelliiti ei leidnud. Otsisin mälu järgi üles vaid Trevi purskkaevu juures oleva aarde, purskkaevu pilt allpool.
Hiljem bussis (nagu võis arvata), kui gepsu enam vaja polnud, hakkas see tööle. Aga asi seegi, ma juba arvasin, et pean kiiremas korras väljamineku tegema.
Pantheoni aarde mälupilt oli kehvem. Seepärast tegin Pantheonist ainult pilti.
Et 13. kuupäev oli juba kahe jamaga (lisaks see unustasin veepudelid hotelli) alanud, tuli hirm peale ja otsustasin varem lennujaama minna. Et aega oli maajailm, jõudsin korralikult lennukile. See aga ei liikunud mitte kuhugi. Münchenis oli mingi häda ilmaga. Kui aga lennuk tund aega hiljem liikuma hakkas, siis olin pea kõik lootused maha matnud, õrn lootus oli vaid selles, et küllap ka teised lennud hilinevad.
Lufthansa piloot tegi suurepärast tööd ja 1,5 tunni asemel jõudsime tunniga kohale. Ka ei olnud üldse turbulentsi hoolimata korralikest pilvedest ja lennukirattad puutusid maad märkamatult. Braavo! Terminali saabudes tuli teha väike sprint gatesse G18. Ja suur oli rõõm, kui selgus, et inimesi oodatakse ja buss on ees. Ja muidugi on firmal kasulikum inimesed ära oodata, kui et pärast neile hotelle kinni maksma hakata. Buss oli täis õnnelike nägudega inimesi, kes ilmselt olid ka jooksnud. Kokku sai hilinejaid paarkümmend. Lend Tallinnasse sujus normaalselt, väga kaua lennati pilve sees miskipärast. Alumisel pildil hetk kahe pilvekihi vahel.
Tallinnasse jõudes ei lootnudki pagasit kätte saada - aga siiski -viimaste hulgas see tuli. Braavo veelkord, Lufthansa (ka seekord lennati samahästi) ja Müncheni lennujaam! Magnifico! Kas ma saan kusagil Lufthansale poolthääli anda?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar